Digikümnendi 2025. aasta pakett

Digikümnendi poliitikaprogrammis 2030 on sätestatud ELi digipöörde raamistik. Komisjon jälgib selle arengut igal aastal aruandega digikümnendi olukorra kohta.

Aruandes antakse ülevaade 2030. aasta sihtide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest. Selles tuuakse esile saavutused ja lüngad ning esitatakse ELi riikidele konkreetsed ja rakendatavad soovitused. Samuti hinnatakse mitut riiki hõlmavate projektide puhul tehtud edusamme ning jälgitakse Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni kohaldamist.  

2025. aasta aruandes uuritakse ka peamisi tegureid ja probleeme, sealhulgas praegust geopoliitilist paradigmat, generatiivse tehisintellekti esilekerkimist ning selle mõju konkurentsivõimele ja energiatootmisele. Püsiv strateegiline sõltuvus ohustab ELi majanduslikku julgeolekut ja tehnoloogilist suveräänsust, eelkõige pooljuhtide, pilve- ja andmetaristu ning küberturvalisuse tehnoloogiate valdkonnas. 2025. aasta aruandes rõhutatakse vajadust hoida inimesi ja ühiskondi üha hübriidsemas ja keerulisemas kontekstis. 

2025. aasta aruandes hinnatakse ajakohastatud riiklikke digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid, mille liikmesriigid võtsid vastu 2023. aastal.

Digikümnendi olukorda käsitlevas 2025. aasta aruandes kutsutakse üles võtma uusi meetmeid digipöörde ja tehnoloogilise suveräänsuse valdkonnas. 

Neid küsimusi analüüsitakse teemavaldkondade kaupa, lähtudes nende panusest:

• konkurentsivõimeline, suveräänne ja vastupanuvõimeline EL
• inimeste kaitsmine ja võimestamine
• digipöörde võimendamine aruka rohestamise nimel
• digipoliitika ja -kulutuste ühtlustamine 

Hoolimata keerulisest kontekstist jääb digikümnendi poliitikaprogramm 2025. aastal keskseks suunanäitajaks, mis juhib ELi digiüleminekut. Edusamme on tehtud sellistes valdkondades nagu avalike teenuste digitaliseerimine, põhiline 5G leviala ja servasõlmede kasutuselevõtt kiiremaks ja tõhusamaks andmetöötluseks, kuid endiselt esineb kriitilisi lünki. Liikmesriigid tegid jõupingutusi eelmise aasta soovituste täitmiseks, kirjeldades oma tegevuskavades kokku 1910 meedet väärtusega 288,6 miljardit eurot (1,14 % ELi SKPst).  

Aruandes tuuakse siiski esile struktuursed probleemid ja uued probleemid:

1. Kuigi on tehtud teatavaid edusamme, on ühenduvustaristu, näiteks kiudoptiliste ja 5G eraldiseisvate võrkude kasutuselevõtt endiselt maha jäänud. Andmed näitavad servasõlmede kasutuselevõtu teatavat paranemist, mis võimaldab kiiremat andmetöötlust ja väiksemat energiatarbimist. Merealused andmekaablid ja satelliitsüsteemid on endiselt vähe arenenud ning välissõltuvuse ja julgeolekuriskide suhtes haavatavad.
2. Tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja suurandmete kasutuselevõtt ettevõtetes on paranenud, kuid seda tuleb kiirendada. EL sõltub endiselt välistest tehisintellekti- ja pilveteenuste pakkujatest, keda sageli kasutatakse avalikes teenustes, ning pooljuhtide ja kvanttaristu komponentide tootmisest.
3. Veidi üle pooltel eurooplastest (55,6 %) on algtasemel digioskused, mis on üliolulised ühiskonna vastupanuvõime jaoks veebiohtudele, sealhulgas ohtudele, mis mõjutavad teabe terviklust, vaimset heaolu ja alaealisi. Kõrgtasemel oskustega IKT-spetsialistide kättesaadavus on endiselt väike ja sooline lõhe suur, mis takistab edusamme sellistes olulistes sektorites nagu küberturvalisus ja tehisintellekt.  
4. 2024. aastal tegi EL peamiste avalike teenuste digitaliseerimisel järjepidevaid edusamme. Märkimisväärne osa riiklikust digitaristust sõltub jätkuvalt väljaspool ELi asuvatest teenuseosutajatest.
5. ELi digitaalne tulevik sõltub üha enam stabiilsest energiatootmisest. Eksponentsiaalselt kasvav energianõudlus, sealhulgas seoses tehisintellekti kasvava kasutamisega, ületab kiiresti puhta ja usaldusväärse energiavarustuse ja võrguvõimsuse arendamist kogu ELis. See lahknevus on esile kerkimas, kuna see võib oluliselt takistada peamiste digitehnoloogiate ulatuslikumat kasutuselevõttu ning aeglustada ELi suutlikkust kasutada tehisintellekti ja andmepõhist innovatsiooni täielikult ära majandusliku konkurentsivõime tagamiseks.
6. Tõhusa koostöö puudumine tsiviil- ja kaitsesektori vahel põhjustab viivitusi kahesuguse kasutusega digitehnoloogia, näiteks tehisintellekti, kvantarvutuse ja pooljuhtide edendamisel.
7. Aruandes rõhutatakse ka pakilisi ühiskondlikke probleeme, mis on seotud digiüleminekuga ELis. Kuigi tehnoloogia areneb, on digiüleminek suurendanud haavatavust ja ebavõrdsust, mõjutades eelkõige alaealisi ja vaimset tervist. Suur probleem on teabe terviklikkus: 88 % eurooplastest väljendas muret libauudiste ja internetis manipuleerimise pärast ning 90 % pidas laste kaitset internetis kriitiliseks prioriteediks. Need riskid, mida võimendavad tehisintellekt ja veebiplatvormid, ähvardavad õõnestada demokraatlikku terviklikkust, süvendada ühiskondlikku polariseerumist ja õõnestada üldsuse usaldust.

Digikümnendi poole peal on aeg tegutseda. 2025. aasta on pöördeline aasta, et kiirendada meetmeid peamiste probleemide lahendamiseks ja ELi digipöörde hoogustamiseks. Digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisega saab EL saada märkimisväärset majanduslikku kasu (hinnanguliselt kuni 1,8 % SKPst), kaitsta oma suveräänsust ning tagada, et liidu kodanikud on kaitstud ja saavad digitehnoloogia kasutuselevõtust täit kasu. 

Aruandes kirjeldatakse konkreetseid soovitatud meetmeid digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamiseks:

• täiendavad investeeringud avaliku ja erasektori allikatest ning ELi ettevõtete parem juurdepääs riskikapitalile, et edendada innovatsiooni ja laiendada strateegilisi tehnoloogiaid. Eelistada tuleks sihipäraseid investeeringuid elutähtsatesse valdkondadesse, nagu täiustatud ühenduvustaristu, tipptasemel pooljuhid, turvaline ja suveräänne pilve- ja andmetaristu, tehisintellekt ja kvantandmetöötlus, küberturvalisus ja digioskuste arendamine, kuna need võivad anda märkimisväärset kasu majanduskasvule ja tootlikkusele.
• struktuurireformid ELis, et tugevdada ja integreerida oma ühtset turgu, tagades tehnoloogilise ja majandusliku suveräänsuse. Nende reformide eesmärk on suurendada ELi tehnoloogia ja taristu suveräänsust ja turvalisust, eelkõige ühenduvuse ja avalike teenuste osutamise valdkonnas. EL püüdleb aktiivselt nende eesmärkide poole tulevaste meetmete kaudu, nagu digivõrkude määrus, kvantstrateegia ning pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määrus.
• lihtsustamine ja ELi ettevõtjate halduskoormuse vähendamine, esitades koondpaketid ja algatused, nagu ELi ettevõtluskukrud, mis vähendavad tarbetut keerukust, luues ELis uuenduslikuma ja konkurentsivõimelisema keskkonna. 

Teatis „Digikümnendi olukord 2025: Jätkata ELi suveräänsuse ja digitaalse tuleviku ülesehitamist“,sealhulgas kaks lisa: lisa: Digiülemineku olukord ELis 2025. aastal: edusammud ja horisontaalsed soovitused lisa: Lühikesed riigiaruanded 2025

	Komisjoni talituste töödokument „Digikümnend 2025. aastal: Edusammud ja väljavaated“ Käesolevas töödokumendis antakse põhjalik ülevaade digipöördest ELi tasandil digikümnendi peamistes aspektides.
	Komisjoni talituste töödokument „2024. aasta horisontaalsete soovituste järelevalve“ Käesolevas dokumendis hinnatakse edusamme, mida on tehtud 2024. aasta digikümnendi aruandes esitatud ELi tasandi soovituste täitmisel.
	Komisjoni talituste töödokument „Eduaruanne mitut riiki hõlmavate projektide kohta“ Käesolevas aruandes tutvustatakse valitud mitut riiki hõlmavate projektide ja Euroopa digitaristu konsortsiumide edusamme ajavahemikul 2024. aasta maist kuni 2025. aasta maini.
	Komisjoni talituste töödokument „Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni järelevalve“ Käesoleva järelevalvearuande eesmärk on näidata, kui palju EL ja liikmesriigid liiguvad Euroopa väärtustest lähtuva digiülemineku suunas.
	Komisjoni talituste töödokument „Digikümnendi 2025. aasta riigiaruanded“ Digikümnendi 2025. aasta aruanne sisaldab 27 riigiaruannet, milles antakse ülevaade iga riigi edusammudest digiüleminekul.
	Komisjoni talituste töödokument „DESI 2025 metoodiline märkus“ DESI metoodilises märkuses kirjeldatakse metoodikat, mida kasutatakse ELi digipöörde jälgimiseks.

	Eurobaromeetri uuring digikümnendi olukorra kohta 2025. aastal Aruanne põhineb Eurobaromeetri eriuuringul, mis viidi läbi 2025. aasta veebruarist märtsini.
	E-valitsuse võrdlusuuring E-valitsuse võrdlusaluse abil on jälgitud Euroopa Liidu peamiste avalike teenuste digitaliseerimist rohkem kui kümme aastat, ajakohastades korrapäraselt oma metoodikat, et see oleks alati kooskõlas ELi poliitiliste vajadustega.
	Lairibaühenduse leviala Euroopas Käesolev uuring on andmepõhine ülevaade lairibaühenduse katvusest 2024. aastal ja edusammudest digikümnendi eesmärkide saavutamisel.
	2025. aasta digikümnendi e-tervise indikaatoruuring Käesolevas aruandes esitatakse e-tervise eesmärgi seire tulemused 31. detsembri 2024. aasta seisuga EL 27, Islandi ja Norra kohta.
	Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni rakendamine Uuringus uuritakse, kuidas liikmesriigid täidavad oma kohustusi seoses digiõiguste ja -põhimõtetega, ning antakse soovitusi nende rakendamise parandamiseks kõigis liikmesriikides.
	5G vaatluskeskuse aruanne See on sõltumatu kokkuvõte 5G kasutuselevõtu arengust ELis, hinnates edusamme ELi poliitikaeesmärkide saavutamisel.
	ELi tasandi rahastamisvahendite kaardistamine digikümnendi eesmärkide saavutamiseks Teadusuuringute Ühiskeskus kaardistab, kui palju ELi rahalistest vahenditest tehtavaid investeeringuid toetab digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamist, hõlmates viit peamist rahastamisvahendit.
	Uuring „Ettevõtluse digitaliseerimine ELi liikmesriikides“ Uuringus esitatakse struktureeritud analüüs selle kohta, kuidas ELi liikmesriigid toetavad ettevõtete digiüleminekut kooskõlas digikümnendi eesmärkidega, pöörates erilist tähelepanu tehisintellekti strateegiatele.